esmaspäev, 16. november 2015

2. 3D-printimiseks valmistumine

Selles peatükis õpid: 

  • mõistma, mida tähendab kolmemõõtmelisus ja Cartesiuse koordinaatsüsteem
  • kasutama MakerBot Desktop tarkvara 
  • leidma ja allalaadima 3D-jooniste faile ThingiVerse veebikeskkonnast
  • avama arvutis ja muutma 3D-joonist
Harjutus: Tee  ruudulisele paberilehele liimist ristkülik küljepikkusega 3 x 4 ruutu. Lase liimil kuivada ja lisa seejärel teine liimikiht esimese peale. Tee sellest tegevusest oma nutitelefoniga stoppkaardi-video, kasutades selleks vastavat äppi (nt. iMotion või PicPac) ja laadi see video oma rühma blogisse. Lisa samal moel veel 3 liimikihti ja mõõda viiekordse liimikihi paksus. Mitu kihti liimi oleks vaja lisada ja kui palju aega selleks kuluks, et kuivanud liimist tekiks 3-mõõtmeline (ruumiline) klots kõrgusega 1 cm?  Lisa oma liimikujundi servadele koordinaatteljed (X-, Y- ja Z-telg). Kirjuta oma rühma blogisse, millise kuulsa Prantsuse matemaatiku nime järgi on selline X-Y-Z koordinaatsüsteem saanud oma nime.
Põhimõtteliselt toimib 3D-printer samamoodi, ainult liimi asemel on sulatatud plastmass, protsess on oluliselt kiirem. ja seda protsessi juhib arvuti, mis järgib etteantud joonist. Käesolevas peatükis õpime selliseid jooniseid internetist leidma, allalaadima ja printimiseks ette valmistama. Selles aitab meid MakerBot Desktop tarkvara, mille saad tasuta alla laadida aadressilt www.makerbot.com/desktop. MakerBot Desktop tarkvara koosneb viiest sektsioonist:
  • Explore (Avasta) kaudu pääsed ligi Thingiverse keskkonnas olevatele tuhandetele 3D-joonistele, mis on tehtud teiste  kasutajate poolt.  Kui oled leidnud mõne huvitava joonise, lisa see oma kogumikku (Collections) või valmista see kohe ette printimiseks.
  • Library (Raamatukogu) on koht, kus talletatakse kõik sinu poolt ThingiVerse keskkonnast leitud ja kogumikku lisatud, Store poest ostetud või endaloodud 3D-joonised.
  • Prepare (Valmistu) on koht, kus 3D-joonised valmistatakse ette printimiseks ja määratakse printimise seadistused.
  • Store (Pood) – siit saad osta tasulisi 3D-jooniseid, millest enamus on loodud professionaalide poolt.
  • Learn (Õpi) sisaldab videoõpetusi MakerBot Desktopi kasutamaõppimiseks.
Harjutus. Leia Thingiverse keskkonnast 3D-joonis, mis kujutab lihtsat rõngast. Lisa see oma kogumikku ja salvesta see ka STL-failina oma arvuti kõvakettale. Valmista see fail ette printimiseks ja ekspordi see mälupulgale. Uuri internetist järele, milliseid failitüüpe lisaks STL-failidele oskab MakerBot Desktop veel avada 3D-joonistena. Ja millise laiendiga on sinu eksportfail mäklupulgal?

esmaspäev, 26. oktoober 2015

1. 3D-printimise ajalugu, tänapäev ja tulevik

Selles peatükis õpid:
  • mõistma, mis on 3D-printimine
  • selgitama, millised on 3D-printeri osad ja kuidas 3D-printer töötab
  • kirjeldama 3D-printimise tehnoloogia kujunemise ajalugu, rakendusvõimalusi tänapäeval ja tulevikuväljavaateid erinevates eluvaldkondades
Mis on 3D-printimine?
Lühend 3D on tulnud inglise keelest ja on pikemalt lahti kirjutades “3-dimensional” ehk kolmemõõtmeline (ruumiline). Kui tavaline printer trükib paberipinnale kahemõõtmelisi kujutisi, siis 3D-printeri abil saab arvutis oleva digitaalse joonise põhjal luua ruumilise asja.
Vanasti sai näiteks võtmehoidja valmistada kas puust noaga vestes, kuuma plastikut vormi pressides või metalli tööpingil valtsides. 3D printeri abil luuakse võtmehoidja nii, et sulandatakse imeõhukesi plastmassikihte üksteise otsa kuni arvutijoonisel etteantud kuju on saavutatud. Täna Eesti koolides leiduvad 3D-printerid kasutavad üldjuhul FDM (Fused Deposition Modelling) tehnoloogiat, mille puhul toormaterjal sulatatakse printeri kuumpeas 230 kraadi juures ja pihustatakse vastavalt arvutijoonisele kihthaaval tööpinnale. Toormaterjalina kasutatakse üldjuhul ABS või PLA plastmasstraati (inglise keeles: filament), mille keskmine hind on 28 EUR 1kg rulli eest.
3D-printimisel pihustatava toormaterjali kihi paksust saab muuta. Õhema kihi (0,1 mm) puhul jääb eseme pind siledam, samas võtab printimine sel juhul rohkem aega.
kerad
Harjutus: Milline ülaltoodud pildil olevatest keradest on prinditud 0,3 mm kihipaksusega, milline aga 0,1 või 0,2 mm? Kontrolli oma teadmist siin.
Prinditava eseme sisemust ei täideta tavaliselt tervenisti plastmassiga, vaid ehitakse õhuline kärjekujuline tugisõrestik. Vaata kärjesõrestikku videos Tähesõdade filmisarja kangelase Yoda kuju printimisest.
3D-printimise ajalugu
3D-printimise teerajajaks võib pidada Ameerika leiutajat nimega Charles Hull, kes sai patendi vanima 3D-printimise tehnoloogia SLA peale juba aastal 1986. Seejärel asutas Hull firma nimega 3D Systems, mis on ka täna üks suuremaid 3D-printimisega tegelevaid ettevõtteid. Meile tuttavam FDM tehnoloogia patenteeriti 1992. aastal firma StrataSys poolt, aga esimene lauale mahtuv 3D-printer valmis alles 2001. aastal. 2004.aastal käivitas Briti teadlane Adrian Bowyer projekti 3D-printeri RepRap ehitamiseks, mille abil saaks igaüks toota uusi samasuguseid printereid. Esimene RepRap printer Darwin valmis aastal 2008. Samal aastal loodi 3D-printeri abil esimene toimiv jalaprotees ja MakerBot käivitas 3D-jooniste jagamiseks veebikeskkonna Thingiverse.
RepRap and Bowyer
Adrian Bowyer ja tema RepRap printer, mis suudab iseennast taastoota.
2009. aastal loodi Eestis Hardi Meybaumi ja Indrek Naruski poolt ettevõte GrabCad, mis pakkus inseneridele veebikeskkonda oma 3D-jooniste jagamiseks, hoidmiseks ja vaatamiseks. Eesti üheks edukaimaks idufirmaks kujunenud GrabCad kolis oma peakorteri 2011. aastal Ameerikasse Cambridge’i linna, kus paar aastat hiljem valmis 3D-jooniste loomise veebitööriist Workbench. 2014. aastal ostis GrabCadi ära Stratasys (üks suurimaid 3D-printimisega tegelevaid firmasid). 2015. aasta maikuus käivitas GrabCadi kaasasutaja Hardi Meybaum Eesti 2.0 projekti, mille raames 50 Eesti kooli said endale 3D-printerid.
Ülesanne: Otsi internetist rohkem infot 3D-printimise ajaloo kohta ja koosta selle põhjal interaktiivne ajatelg MyHistro või RWT TimeLine abil.
3D-printimise rakendused täna
Tootedisaini valdkonnas kasutatakse 3D-printereid eelkõige prototüüpide loomiseks. Prototüüp on mudel, mille abil saab katsetada toote erinevaid versioone kasutajatega, et koguda neilt tagasisidet ja ettepanekuid.
Arhitektid loovad 3D-printerite abil ülevaatlikke makette kavandatavatest hoonetest või linnaosadest
Meditsiinis kasutatakse 3D-printereid täna eelkõige proteeside loomiseks.
Ülesanne: Uuri internetist, millistes valdkondades veel ja mis otstarbel 3D-printimiset rakendatakse! Kirjuta sellest oma rühma blogis.

Meie mõtted:
3D-printimise tulevik
Julgemad unistajad kujutavad juba ette, kuidas tulevikus saab 3D-printida toitu, inimese elundeid, relvi, autosid ja palju muud. Kiiresti kasvav huvi 3D-printimse vastu muudab selle tehnoloogia odavamaks ja avardab rakendusvõimalusi. Ehk aitab kunagi just 3D-printimine meil pääseda uppumisest oma prügi sisse, kasutades vanu asju prügimäele viimise või põletamise asemel uute asjade 3D-printimise toorainena?
Ülesanne: Arutle oma kaaslastega, kuidas võiks 3D-printimisest tulevikus kasu olla kosmosereisidel, polaarlaagris, meditsiinis, tööstuses, ehituses ja mujal. Kirjutage oma tulevikunägemusest oma blogis.

Meie mõtted:


http://www.tiki-toki.com/timeline/entry/521186/3d-printimise-ajalugu/


esmaspäev, 5. oktoober 2015

3d printimise ajaloo ajatelg

Ajatelg on siin:  http://www.tiki-toki.com/timeline/entry/521186/3d-printimise-ajalugu/

Peaaegu igal sündmusel on ka link rohkema infoga.

(ajatelge ei saanud blogise vistutada sest selle eest peab maksma)

kolmapäev, 23. september 2015

Tere

Haljala Gümnaasiumi 9. klassi võistkond HG9/3D.
Juhendaja - Maris Maripu
Liikmed:
Raido Maasik
Alice Lindlo
Merilyn Riks
Martin Põdra
Maiken Vainumäe

3D printer: makerbot 

3D printimise kogumused on minimaalsed, aga modeleerimisega on tegevust palju olnud.